Keskpank: riskid Rootsi majanduses kasvavad

Eriti taunib täna avaldatud raport Rootsi finantsinspektsiooni (FI) ebamäärast mandaati ja ebakindlat juriidilist alust, mille üks tagajärg oli nurjunud katse kehtestada Rootsis laenude tagasimaksmiseks rangemad reeglid.

„See ebamäärasus viivitab ja raskendab oluliste meetmete rakendamist. Nii on äärmiselt tähtis, et FI mandaat ja makrojärelevalve tööriistad seadusega määratletakse,“ kirjutab keskpank. 

Üks vajalik meede on kindlasti laenude tagasimakse reeglite karmistamine. Ent vaja on ka muid reforme. Nagu vahendab Rootsi majandusleht Dagens Industri, tuleb poliitikutel rohkem püssirohtu panustada sellele, et uusi elamispindu ehitataks rohkem ning et rootslaste võlastumine pidurduks. Taas nimetatakse vajadust vähendada järk-järgult võimalust eluasemelaenude intressid maksustatavast tulust maha võtta. Samuti vajab ehitussektor enam konkurentsi.

Keskpank tahaks isegi kehtestada võlale, mis võtaks arvesse majapidamise kõik võlad ja nende osakaalu kasutada olevas tulus. Praegu on 40%-l eluasemelaenuga Rootsi majapidamistest võlatase üle 300% kasutada olevast tulust. Uutest laenuvõtjatest on taoliste inimeste osakaal 60%. 10%-l kodulaenu omanikest on võlatase üle 600%. Järjest enam on neid, kes intressi ei fikseeri.

„Kui Rootsi majapidamised, mille võlatase on 300% või üle selle, peaksid oma tarbimist kohandama sarnasel moel nagu juhtus finantskriisi ajal Taanis, siis väheneks nende tarbimine keskpanga arvutuste kohaselt ca 5%,“ hoiatab pank tagasilöögi eest majandusele.

Praegu aitavad kõrge võlakoormaga toime tulla madalad intressimäärasid. Kui need tõusma hakkavad, võib see oluliselt mõjutada tarbimist.

Keskpank kritiseerib ka panku, kelle omakapital on varade suurusega võrreldes jätkuvalt liiga väike. Keskpank leiab, et kapitalinõudeid tuleks karmistada. Samuti tahaks keskpank kehtestada miinimumnõuded klientide maksevõime hindamisele, mis praegu võib eri pankades anda väga erinevaid tulemusi.